Räätsaturismi Hea Tava

Räätsaturismi Hea Tava

Kokku pandud 17.02.2020 Kõrvemaal.

 

Räätsad on Eesti soodes liikumise abivahendina kasutusel olnud sajandeid. Turismi jõudsid räätsad 21 sajandi alguses ning Eesti on unikaalne sihtkoht, kus räätsamatkasid pakutakse.

Räätsamatkasid pakkuvate ettevõtjatega tehtud intervjuude hinnangul on Eestis praegusel ajal igal aastal ligi 15 000 külastajat, kes käivad rabades väljaspool laudteid rekreatiivsel eesmärgil räätsadega ning muul viisil. Enamus sellistest külastustest toimub kaitsealadel ja sihtkaitsevööndites. Samas on selline koormus jätnud mõnedes külastatavamates piirkondades rabapinnasele jäljed, mis häirivad erinevaid huvigruppe ehk on tekkinud probleem sotsiaalse ja mõnel juhul ka ökoloogilise koormustaluvusega.

 

Eelnevast tulenevalt on räätsamatka pakkuvate ettevõtjate huvi koostada ja rakendada soodes räätsadega liikumiseks Head tava. Hea tava koostamisel on oma panuse andnud ligi 30 räätsamatkadega tegelevat ettevõtjat, Maaülikooli, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni ja EAS Turismiarenduskeskuse töötajad.

 

Räätsaturismi Hea Tava

 

  • Räätsamatk kannab loodushariduslikku ja loodushoidlikku sisu, annab selgitusi soodest, eesti loodusest ja kultuuripärandist

  • Räätsamatka kavandades selgitan eelnevalt välja minu valitud soos olevad looduskaitselised väärtused ja piirangud ning kavandan oma matka lähtudes nendest ja kooskõlastan Keskkonnaametiga oma tegevuspiirkonna

  • Soodes lumeta ajal liikumiseks kasutan „küünisteta“ räätsasid

  • Kaitsealustes soodes ei liigu räätsadega jüripäevast jaanipäevani (23.04.-24.06), välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul.

  • Räätsadega soos matkates liigun külastustaristult soosse hajutatult, et vältida taristu ümbruses eristatavate pinnasekahjustuste teket

  • Oskan hinnata rabas liikumisel tekkivaid jälgi ning valida sobivaid teekondi nende jälgede vähendamiseks. Vajadusel rakendan pinnase taastumiseks vahe-aastaid

  • Looduses liikudes hoian oma jalajälje minimaalse ja selleks eelistan liikuda väikestes gruppides

  • Hea tavaga liitunud matkakorraldaja matkade järel jääb raba puhtam kui enne (matka kestel korjatakse prügi jm. võõrkehad rabast)

  • Hea tavaga liituja on osalenud vastaval koolitusel

 

Rohkem infot Räätsaturismi Hea tava ja sellega liitumise kohta: Eesti Maaülikool, PKI, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool, Marika Kose tel: 56561373, e-post: marika.kose@emu.ee

 

Täiendav info:

 

Räätsaturismi Hea tavaga liitumine eeldab vastava koolituse läbimist. Esimene koolitus on kavas 2020 sügisel (Maaülikooli, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni koostöös). Sellisel viisil Hea tavaga liitujate kohta saab info ka EAS, kes neid vastavalt kuvab Visitestonia kodulehel.

Samas võib iga ettevõtja, kes Head tava oma igapäevases tegevuses järgib, sellest ka oma kodulehel ise teada anda.

ÜHINGUST

Ühingu asutamise ajendiks oli selle asutanud ettevõtjate soov senisest enam teadvustada Eesti kui kõrge väärtusega loodusriigi maine ja kuvandi olulisust ja selle säilitamise ja parendamise vajadust nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

Loodusturismi ettevõtjad on veendunud, et loodusriigi kuvand on rahvusvaheliselt oluline mitte üksnes turismisektori eduks, vaid aitab kaasa Eesti maine ning majanduse ja kultuuriruumi edendamisele laiemalt.

 

Loodusturismi ettevõtjad panustavad, et Eesti looduse ühisvara kasutamisel loodusturismi ning teiste mitteutilitaarsete keskkonnakasutuste osakaal majanduses sh. metsanduses hüppeliselt suureneks ning see põhimõte oleks nurgakiviks Eesti ökosüsteemse ning nutika tulevikumajanduse loomisel.

Nimetatud eesmärkide täitmiseks ning loodusturismi sektori arenguks soovib moodustatud ühing olla koostööpartneriks riigi loodusvarade kaitse- ja kasutamise, turismimajanduse, regionaalpoliitika jt. valdkondlike ning piirkondlikele otsustuskogudele.

Tegevjuht:

Thea Perm

info@loodusturism.com

Eesti Loodusturismi Ühing

Reg. nr. 80547439

A/K EE732200221068858455