August on matkakuu

August Eestimaa looduses on võrratu. Õitsema on hakanud kanarbik, valminud on mustikad, metsvaarikad, veel leidub metsmaasikaid ja murakaid. Seenesõbrad naudivad kukeseente korjamist, rõõmustavaks üllatuseks on leida puravikke ja sirmikuid. Korilus metsas pakub rõõmu nii tavamatkajale kui ka tõsihingelisele korilasele. Mäletame ju kuidas vanaema juures sahvrist leidis alati head ja paremat. 

Augustis tähistatakse ka Eesti looduse päeva, mis on riigiasutuste, vabaühenduste, mäluasutuste, loodusturismiettevõtjate ja kõikide loodussõprade ühine ettevõtmine, millega soovitakse ühe pika nädalavahetuse jooksul pakkuda valikut nendest võimalustest, kuidas Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida. Eesti looduse päev on ühtlasi ka kõigi loodussõprade päev, et viibida, õppida ja õpetada meie looduses. Eesti looduse päeva tähistavad Keskkonnaamet, Riigimetsakeskus ja Eesti Loodusturism loodussõpradele pakkudes selleks ajavahemikus põnevaid avatuid matkasid. 

Forest Sunrise_Sven Zacek.jpg
Man Walking in Fields

Eesti looduse päev, matkanädal, matkapealinn

Aastal 1957 loodi Eestis neli riiklikku kaitseala: Matsalu, Viidumäe, Nigula ning Vilsandi looduskaitsealad. Tänavu viiendat korda toimuva Eest Looduse päev ongi pühendatud nende alade sünnile ning Eesti riikliku looduskaitse taastamisele laiemalt. Päeva tunnuslauseks on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“. Eesti looduse päeva tähistati esmakordselt 2018. aastal 18. augustil Eesti Vabariigi juubeliaasta raames. Tänavune Eesti looduse päeva pidulik aktus-kontsert toimub Eesti Looduskaitse Seltsi eestvõttel 13. augustil Lihulas. Selle päeva eesmärk laiemalt on kutsuda meie loodusseltside, -ühingute ja –muuseumide juhendamisel inimesi Eesti loodust paremini tundma õppima; see päev on meie ühine ettevõtmine, millega soovitakse ühe pika nädalavahetuse jooksul pakkuda valikut nendest võimalustest, kuidas Eesti loodust paremini väärtustada ja hoida.  Lühidalt, see on ühtlasi ka kõigi loodussõprade päev, et viibida, õppida ja õpetada meie looduses.

15.-24. augustil 2014 toimus esimest korda Matkanädal, mille eesmärk on pakkuda erinevaid üle-eestilisi matkaüritusi, kus kõikidel huvilistel oleks võimalik toredat üritust nautides viibida looduses, õppida kasulikke matkatarkusi ja avastada enda jaoks ehk uus hobigi. Matkanädalale koondatakse erinevaid matkasid, koolitusi, seminare, ekskursioone, konkursse, filmiõhtuid, töötubasid jm, et pühendada matkateemale ühe nädala vältel rohkem tähelepanu.

Vabatahtlikku töö tulemusel korraldatava Matkanädala eestvedaja on Tiit Pikk, nõu ja jõuga aitavad kaasa Matkaliit, Riigimetsa Majandamise Keskus ning Keskkonnaamet. Matkanädalaga tähistatakse ka Liikumisaastat 2014.

2015. aastal matkanädala raames kuulutati Aegviidu, mis on mitmete oluliste matkateede sõlmpunktiks ning pakub loodus-ja liikumissõpradele lugematuid võimalusi erinevateks tegevusteks, Eesti matkapealinnaks.

Matkapealinna tiitli üleandmine toimus laupäeval, 15. augustil.

Ettevõtmisega alustati juba 14. augusti õhtul, mil matkahuvilised kogunesid Aegviidu kõlakoja pargis - kuulati asjatundja matkajutte ja elavat muusikat ning hilisõhtul suunduti RMK korraldatavale öisele matkale rabasse.

Laupäeva hommikul külastas Aegviidut kuulus Uhhuuduuri matkaseltskond, pärast kelle reisimuljete kuulamist leiabki aset matkapealinna väljakuulutamise tseremoonia. Seejärel jätkub külaliste ja asjasthuvitatute päev erinevate matkadega - valida on lausa viie erineva retke vahel.

Aegviidu vallavanema Riivo Noore sõnul on matkapealinna tiitli andmise eesmärgiks tähelepanu juhtimine Kõrvemaa erakordselt ilusale loodusele ja RMK ning mitmete turismiettevõtete loodud suurepärastele võimalustele piirkonnas matkamiseks.

Matkapealinna väljakuulutamist toetab nõu ja jõuga Eesti Matkaliit, Keskkonnaamet, RMK, Terve Eesti Eest, Matkasport, Nelijärve Puhkekeskus, Kaes OÜ ning Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus.

Looduses liikumine võib tunduda meile nii iseenesest mõistetav. Aga kas ka kõigi jaoks on see nii?

Meil on hea meel jagada meie liikme Puhta Vee Teemapark avas 22. mail, matkaraja, mis on suunatud liikumispuudega inimestele.

Ka sina saad muuta liikumispuudega inimestele looduse kättesaadavaks annetades liikumispuuetega inimeste transpordikulude katmiseks tulevastele looduskäikudele. Panuse saad kanda Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu kontole IBAN: EE931010022011848009, selgituseks "loodusretkede korraldamiseks"

 

Kui tunned, et soovid toetada organisatsiooni, mis panustab Eestimaa metsade säilimisse ja säästmisesse, siis saad oma panuse anda siin  https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/

Teeme koos head!

Matkasoovitused

Põnevad avatud matkad suvehooajal leiad siit:

Räätsadega rappa!

Nüüd, kus kanarbik õitseb, hommikul ja õhtuti on rabamaastik kaetud udulooriga, on taas põhjust ette võtta üks mõnus räätsamatk. 

Ajalugu

Räätsad ehk rajad on jalanõude külge kinnitatavad vahendid pehmel pinnal (lumelsoos) kõndimiseks.

Varem valmistati räätsad nahast või punuti vitstest. Neid on kasutatud nii inimeste kui ka hobuste liikumise kergendamiseks.

Räätsadega ei vaju läbi pehme ja märja rabapinnase, talvel hoiavad räätsad pehme lumekihi eest. Räätsasid on võimalik kiirelt jalga panna ja ära võtta. Jalgade kuivana hoidmiseks kasutatakse sääriseid ja lastele on laste räätsad.

Räätsad on umbes 6000 aastat vanad, kuid arvatakse, et räätsad olid olemas juba enne suuski, mille vanuseks loetakse 8000 aastat. Arvatavasti oli suusa ja räätsa eelkäija midagi vahepealset – lauajupid seoti toornaharibade abil jalgade külge, et paremini suure lume peal püsida. Räätsad olid algselt abivahendiks jahipidamisel ning vahemaade läbimiseks, et uusi alasid avastada või lihtsalt ühest asulast teise saada. Räätsade esimesed kasutajad olid Kesk-Aasia, kust lumeräätsad liikusid Siberi kaudu Skandinaaviasse ja Beringi väina kaudu Põhja-Ameerikasse. Kõik toimus vahemikus 30 000- 5000 aastat e.m.a. Euroopas räätsad unustati mõneks ajaks, kuni 15.sajandini, kui avastati taas Ameerika. Prantsuse kolonialistid nimetasid indiaanlaste varustuse hulka kuuluvaid lume peal käimiseks mõeldud puuraame ja punutud põhjaga vahendeid tennisereketiteks. Hiljem kasutasid nad neid ise ka ja Kanada armee varustusse kuuluvad räätsad tänapäevani.

Kas iseseisvalt või koos matkajuhga?

Tea, et rabas ilma laudteeta liikudes võib lihtsasti ära eksida. Mingil hetkel olles keset raba võid segadusse sattuda - kust ma tulin, kuhu lähen? Siinkohal on mõistlik minna esimest korda rappa koos matkajuhiga, sest nii õpid raba tundma ja omandad kogemusi rabas liikumiseks. 

Kui ikka väga kutsub iseseisvalt rappa, siis soovitame liikuda pikki rabaserva, kasutada kaardirakendusi ning jäädvustada liikmine spordikella või telefoniga. 

Kui aga telefoni levi on halb, siis jäta silmapaistev märk puu külge, kust rappa suundusid. 

Soovitused riietuseks:

  • Jalanõud – sobivad vettpidavad, kinnised, tugeva kanna ja kõrge kontsata (madala tallaga) saapad. Plätud, avatud kannaga matkatossud ja kõrge kontsaga tänavasaapad ei sobi, sest nende külge ei saa räätsa kinnitada. Jalanõude sisse on soovitatav panna paksemad sokid, mis hoiaksid ka märjana jalad soojad.

  • Peakate – räätsamatkal on sobiv kanda suvel pearätti või laia serva ja lõuapaelaga matkamütsi. Selline peakate annab varju päikese, vihma ja putukate eest. Sügisest kuni kevadeni tuleks üldjuhul peakatte valikul lähtuda selle soojapidavusest.

  • Kindad – vajalikud matkadel, mis toimuvad ajavahemikust septembrist aprillini.

  • Pealisriietus – fliisjakk + vihmakindel jope või vihmakeep.

  • Varusokid ja jalanõud märjakssaamise puhuks.

  • Joogivesi ja energiakontsentraadid – kaasavõtmiseks võib soovitada tavalist pudelivett ja šokolaadi, müslibatoone ja pähkleid. Külma ilma puhul oleks kasu termosetäiest kuumast teest.

  • Väike seljakott isiklike asjade jaoks (suurusega kuni 35 l)

Põnevatele räätsamatkadele viivad Sind ühingu liikmed.

20190728_052858.jpg