Põlislooduse nädal oktoobris | loodusturismiyhing

Pressiteade, 12.10.22

Loodusturismi ühingu eestvõttel tähistatakse Eestis teist korda rahvusvahelist põlislooduse nädalat ning seoses sellega toimuvad üle Eesti erinevaid matku ja eriüritusi meie põlislooduse tutvustamiseks.

„Põlisloodus on Eesti loodusturismi jaoks ülioluline väärtus,“ ütles Eesti Loodusturismi Ühingu juhatuse liige Aivar Ruukel. „Suuresti põhineb Eesti kui turismisihtkoha kuvand just meie rikkalikul põlisloodusel. Meil on näidata palju sellist, mis mujal riikides on juba hävinud.“

Ruukeli sõnul vajab põlisloodus tutvustamist mitte ainult väliskülalistele, vaid ka meie oma Eesti inimestele. „On ju nii, et kui midagi hästi tunned, oskad seda ka kaitsta. Oleme harjunud sellega, et meil on palju põlisloodust ning võib-olla ei oska me ise alati seda hinnata ja väärtustada. Sellepärast kutsume inimesi osa saama mitmesugustest põlisloodust tutvustavatest sündmustest ja matkadest.“

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel sõnas, et Eesti põliseimateks elupaikadeks on sood, mis hakkasid kujunema kohe pärast jääaja lõppu. „Ka ainsad meie päris omad ehk Eestis kujunenud liigid Saaremaa robirohi ja Eesti soojumikas on kujunenud just soodes,“ ütles ta. „Põlisloodusest annavad aimu ka seal elutsevad sümbolliigid nagu hundid, ilvesed, karud ja kotkad. Kui mujal maailmas leiab neid liike eeskätt mäestikes, siis meie looduses on nende püsimisel ja levimisel võtmeroll just rabadel, millede saartel asuvad puutumatuimad metsaelupaigad.“

Põlislooduseks saab lugeda veel ka puhtaveelisi järvi, paisudest kammitsemata jõgesid, aga ka pärandniite. "Eesti on pindalalt küll maailma keskmine riik, kuid on seejuures suutnud säilitada kümnete tuhandete ruutkilomeetrite suurused loodusmaastikud rahvusparkides ja kaitsealadel. Meie Soomaa, Lahemaa, Alam-Pedja, Peipsiveere, Läänemaa Suursoo ja Alutaguse on siinse loodushoiu suur edulugu", sõnas Zingel.

Peeter Vissak, kes on samuti Eesti Loodusturismi juhatuse liige, lisas, et põlislooduse kategooriasse liigituvad ka merealad, eeskätt rannikud. „Eestis on mitmed märgilised kõnnumaa objektid või ilmingud seotud eluta loodusega, peamiselt endiste ja praeguste rannajoontega. Siia hulka kuuluvad Balti klint ja Lääne-Eesti klint sisemaast läänesaarte rannikuni. Samuti võime uhked olla Litoriinamere ja Antsülusjärve rannamoodustiste üle, milleks on nii endised rannaastangud kui rannikust kaugemale jäävad liivaluited,“ sõnas ta. „Peame mõistma, et kui pärandkooslused võivad inimtegevuse tagajärjel minna ja tulla, siis hävitades geoloogilise põlislooduse komponendi, kaobki ta jäädavalt.“

Alates 15. oktoobrist kuni 23. oktoobrini kutsume matkahuvilis väärtustama põlisloodust, matkama mööda päris metsa, mööda loomaradu ja avastama uusi kohti. Liikmete poolt on välja pakkuda ka erinevaid ja põnevaid matkasid, kuhu saab veel liituda, nagu näiteks: