Hirmud ja ohud kevadises looduses!

Esimesed ilusad soojemad kevadpäevad kutsuvad meid loodusesse, nautima mõnusat ilma ja tärkavat loodust. Tihtipeale aga kohtume ka hirmudega oma lapsepõlvest või ohtudega looduses. Nendeks võib olla õietolmu allergia, kohtumine ootamatult rästikuga, rabas matkamine ja älvesse astumine või hoopiksi karulaugu segamini ajamine piibelehega. Lapsepõlvest peale on meid hirmutatud looduses ohtudega ning nii mõnelegi võib tunduda loodus kui üks hirmus ja ohtlik koht. Seda kõike aga saab muuta läbi teadliku käitumise ja ohtude arvestamisega. Väidetavasti on kõige suurem oht looduses ka puugid. Varakevadel võib kohata metsades ka Eesti suurimat kiskjat - karu. Sellel teemal jagasime juhiseid eelnevas uudiskirjas. 

kitsepere-048.jpg

Rästik

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik on Eesti ainus looduslik mürkmao liik. Ta kuulub soomuseliste seltsirästiklaste sugukonda ja rästikute  perekonda. Harilik rästik on Eestis looduskaitse all (III kategooria).  Madsen (1988) ja Capula ning Luiselli (1994) püstitasid hüpoteesi, et enamik rästikuid ei ela kauem kui 8–9 aastat. Inglismaal tehtud uuring pakub aga mitmete rästikute elu pikkuseks looduses rohkem kui 25 eluaastat.

Rästikud elavad 10–15-aastaseks, aga on teateid 25- ja 30-aastastestki rästikutest. 

Isaste käitumine muutub pärast kevadist kestumist oluliselt: nad muutuvad agressiivseks ja siis esineb paaritumisperioodil isaste vahel tihti ka võitlusi. Kui mõni isane üritab teist isast partneri leidmisel takistada või paaritumist segada, siis asuvad isased omavahel võitlusse. Madude võitluse käigus võivad nad tõusta poolest kehast püsti ja põimuda teineteise ümber, et vastast vastu maad suruda. Samas võib võitlus ka horisontaalselt kulgeda. Hiljem võitjana tagasi tulles märgistab isane emase ümbruse. Eestis algavad pulmamängud rästikutel tavaliselt mais.

 

Rästikud ei ole agressiivsed ega ründa ise inimesi või loomi. Hammustatakse enesekaitseks ja vaid siis, kui rästikut vigastatakse, talle peale astutakse või teda muul viisil ärritatakse. Eestis elava rästiku hammustus pole üldjuhul eluohtlik. Väidetavalt isegi umbes kolmandikul hammustusjuhtudest mürki haava ei satugi. Mürk ei ole eriti toksiline ning osalt tänu nüüdisaegsetele ravimeetoditele on surmaga lõppevad salvamisjuhud väga haruldased.

Hammustuskohal võib näha kahte teineteisest 0,5–1,0 cm kaugusel asetsevat mürgihammaste torkehaava. Mürgihammustuse käigus võib mürgihammastest hammustushaava voolata umbes 5–30 mg mürki. Ohtlikumad on hammustused pea piirkonda. Mürgi mõju haripunkt on 30 minutit kuni 4 tundi pärast hammustust.

Rästikuhammustuse tagajärjed on igal inimesel isesugused ja sellepärast soovitatakse kannatanu kindlasti haiglasse viia.

Loe lisaks siit - Harilik rästik – Vikipeedia (wikipedia.org)

Põnevad sündmused looduses!

1.  Kuidas eristada karulauku piibelehest? Loe täpsemalt siit!

2. Näsiniin, kevadine mürgine õieilu, mida soovitame vaadata silmadega. Vaata milline näsinii välja näeb siit - Harilik näsiniin – Vikipeedia (wikipedia.org)

3. Mis on rabas älved ja miks meid on hirmutatud nendega? Loe täpsemalt siit - Eesti Loodus (loodusajakiri.ee)

Hea teada!

13.05 kl 18.00-22.00    Nomaadide lahing jahimaadele - Indiaaniküla matkaraja väljakutse, Preeriakoda indiaaniküla, Varbola     
13.05 kl 20.00  Looduskaitsekuu reedeõhtune piibrimatk Soomaal    

14.05 kl 11.00 Looduskaitsekuu laupäevane kanuu- ja rabamatk Soomaal 

14.05 kl 11.00-14.00 Loodusmatk Luunja Laukasoos "Karu on liikvele läinud"   

14.05 kl 11.00-17.00 Linnud ja kevadlilled Virtsu ümbruses    Peeter Vissak, fotovissak@gmail.com, 53709789    Puhtu-Laelatu kaitseala 

14.05.2022 kl 18.00-22.00 Päikeseloojangu kanuumatk Emajõe-Suursoos  
14.05.2022 kl 18.00-22.00  Värbkaku vaatlusmatk Karula Rahvuspargis  
15.05.2022  kl 11.00-14.00  Perematk Pühajärvel 
15.05.2022 kl 11.00-16.00   Surnumere Siniste Laguunide Avastusretk   
15.05.2022 kl 11.00-17.00 Linnud ja kevadlilled Virtsu ümbruses    Peeter Vissak, fotovissak@gmail.com, 53709789    Puhtu-Laelatu kaitseala  
15.05.2022    Looduskaitsekuu kanuumatk Soodla jõel Harjumaal    

Nature_Kaupo Kalda (1).jpg