Hirmud ja ohud kevadises looduses!

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik on Eesti ainus looduslik mürkmao liik. Ta kuulub soomuseliste seltsi, rästiklaste sugukonda ja rästikute  perekonda. Harilik rästik on Eestis looduskaitse all (III kategooria).  Madsen (1988) ja Capula ning Luiselli (1994) püstitasid hüpoteesi, et enamik rästikuid ei ela kauem kui 8–9 aastat. Inglismaal tehtud uuring pakub aga mitmete rästikute elu pikkuseks looduses rohkem kui 25 eluaastat.

Rästikud elavad 10–15-aastaseks, aga on teateid 25- ja 30-aastastestki rästikutest. 

Isaste käitumine muutub pärast kevadist kestumist oluliselt: nad muutuvad agressiivseks ja siis esineb paaritumisperioodil isaste vahel tihti ka võitlusi. Kui mõni isane üritab teist isast partneri leidmisel takistada või paaritumist segada, siis asuvad isased omavahel võitlusse. Madude võitluse käigus võivad nad tõusta poolest kehast püsti ja põimuda teineteise ümber, et vastast vastu maad suruda. Samas võib võitlus ka horisontaalselt kulgeda. Hiljem võitjana tagasi tulles märgistab isane emase ümbruse. Eestis algavad pulmamängud rästikutel tavaliselt mais.

 

Rästikud ei ole agressiivsed ega ründa ise inimesi või loomi. Hammustatakse enesekaitseks ja vaid siis, kui rästikut vigastatakse, talle peale astutakse või teda muul viisil ärritatakse. Eestis elava rästiku hammustus pole üldjuhul eluohtlik. Väidetavalt isegi umbes kolmandikul hammustusjuhtudest mürki haava ei satugi. Mürk ei ole eriti toksiline ning osalt tänu nüüdisaegsetele ravimeetoditele on surmaga lõppevad salvamisjuhud väga haruldased.

​

Hammustuskohal võib näha kahte teineteisest 0,5–1,0 cm kaugusel asetsevat mürgihammaste torkehaava. Mürgihammustuse käigus võib mürgihammastest hammustushaava voolata umbes 5–30 mg mürki. Ohtlikumad on hammustused pea piirkonda. Mürgi mõju haripunkt on 30 minutit kuni 4 tundi pärast hammustust.

Rästikuhammustuse tagajärjed on igal inimesel isesugused ja sellepärast soovitatakse kannatanu kindlasti haiglasse viia.

Loe lisaks siit - Harilik rästik – Vikipeedia (wikipedia.org)