Global Birdfair 2023 Oakham - linnu-ja loodusvaatlejate kohtumispaik.
14.-16. juulil 2023 toimus Inglismaal Oakhamis Global Birdfair ehk rahvusvaheline linnumess, mille motoks on „Conserving Nature Worldwide“.
Turismiosakonna eestvedamisel osaleti messil juba teist aastat. Eestit esindasid Lily Allas Turismiarenduskeskusest, Marilin Pehka Eesti Loodusturismi Ühingust, Peep Rooks ja Bert Rähni loodusturismi ettevõttes NaTourEst, Mati Kose koos äripartneri Phillip Gould'i ja looduskaitsja Päästame Eesti Metsad ning kutseline suuline tõlk Liina Steinberg. Tarvo Valker Birding Haapsalust osales messil oma messiboksiga, mis asus VisitEstonia messiboksi kõrval.
Mess oli väga mitmekülgne, pakkudes külastajale võimalust kuulata kõigil kolmel päeval hommikust õhtuni ettekandeid kolmes erinevas telgis. Lisaks oli veel vestlusala, mille kirjeldus sarnanes meie arvamusfestivaliga.
2023 aastal külastas messi orienteeruvalt 12 500 külastaja ning eksonente 280 . Orienteeruvalt 65% külastajatest oli vanem generatsoon alates 65+ vanusest, leidus ka teismelise eas lastega peresid kui ka koolieelses vanuses lastega peresid.
Kokkuvõte ja kogemused messist
Suurem osa messikülalistest oli tulnud kohale konkreetselt linnuhuvist, aga vähemalt pooled neist olid valmis kombineerima linnutuuri ka imetajate (nt ilvese) vaatlemisega.
Oli ka neid, keda paelus esmajoones ilves või pruunkaru ning alles siis, kui nende loomadega seotud küsimused olid saanud vastuse, uuriti, milliseid linde nende tuuride ajal näha võib.
Bert Rähni NatourEst ettevõttest sõnul oli messil käik nende ettevõtte jaoks kasulik. Loodi uusi kontakte reisikorraldajatega, saadi konkreetseid eelbroneeringuid korraldatavatele reisidele ning kinnitust, et Eesti loodus pakub suurt huvi brittidele.
Liina Steinberg Päästame Eesti Metsad ühingust nautis erinevaid loenguid ning kontaktide loomist eriala klubidega ja põnevate kaugreisi korraldajatega. Lisaks soetas Liina messilt endale erinevat linnuvaatlusvarustust.
Kuulatud ettekannetest osad tutvustasid konkreetset sihtkohta, kombineerides selle tihti looduskaitseliste teemdega. Teised ettekanded olid jällegi loodusvaatlustel ja looduse pildistamisel kasutatavast tehnikast ja võtetest. Oli ka palju puhtalt looduskaitsele pühendunud esinejaid. Eesti loodusturismi võimalusi tutvustas loodusgiid Peep Rooks NatourEst ettevõttest ja ettekanne teemal "Looking for lynx in Estonia".
Marilin Pehka Eesti Loodusturismi ühingust nentis, et kõige paremini kõnetas messilisi konkreetsed tooted ja teenused, plaanitud reisid koos kuupäeva ja hinnaga. Messiks koostati Ühingu liikmete kohta ülevaatlik trükimaterjal ning jagati koos VisitEstonia rahvusparkide trükisega. Samuti koostati postkaarte vastavalt huvidele - linnuvaatlus, loomavaatlus, aktiivtegevused ning korilus. Kõige populaarsemaks osutusid linnu- ja loomavaaltuse postkaardid. Kokku jagati ühingu liikmete kohta infot 350 printmaterjali ning 480 postkaarti.
Järgmisel aastal on soov kõikidelt Briti turust huvitatult liikmete näidistuuride trükimaterjal koostada, et rohkem kontakte luua liikmetele.
Paljud teised sihtkohad pakkusid samuti mitmekülgset infot, mis hõlmas nii linde, imetajaid ja kahepaikseid kui ka putukaid, taimi jms.
Eesti messiboksi jõudsid mõned külastajad, kel oli spetsiifiline huvi nt orhideede vastu. Messil oli esindatud kohalik kiiliuurijate ühing. Aga võrreldes lindude ja imetajatega olid putukad ja taimed siiski niššiteema. Eestis esinevatest lindudest pakkusid kõige rohkem huvi kakud, rähnid (UKs pesitsevad ainult suur-kirjurähn, haruldane väike-kirjurähn ja roherähn), röövlinnud ja muidugi kirjuhahk. Samas peab mainima, et me ei tohiks alahinnata ka oma põllulinde, kelle populatsioon on meil viimastel aastakümnetel küll poole võrra vähenenud, aga UKs on olukord veel hullem.
Eesti loodusturismi Ühingu tegevused messil:
-
koostasime ühingu liikmete kohta ülevaatliku info inglise keeles
-
koostasime postkaardid erinevate sihtgruppide huvilidele vastavalt - linnu- ja loomavaatlus, korilus ning aktiivtegevused.
-
valmis rahvusparkide trükis koostöös Turismiosakonnaga, kus oli välja toodud erinevate huvidele vastavalt looduskalender.
-
Eesti loodusturismi tutvustava esitlusel jagati kõikidele kuulajatele eelmainitud materjale.
-
Jagasime infot käimasoleva Interreg koostööprojekti 2023 – 2026 aastatel "Turundustegevused Suurbritannia turule" ning projektis osalevate turismiteenuste pakkujate kohta. Projektiga on võimalik liituda sellel aasta sügisvoorus kuni 1.septembrist kuni 17 oktoobrini 2023. Selleks kirjuta info@loodusturism.com.
Matkasoovitused
Põnevad avatud matkad suvehooajal leiad siit:
Süstaga rannikuala ja saari avastama!
Kajakk ehk süst ehk meresüst on väike ja kitsas paat , mida peamiselt pannakse liikuma inimjõul kahelabalise aeruga. Paat on hästi kohandatud mereliikluseks – kiire, aeruga kergesti juhitav,kerge ja ümberminemine pole ohtlik.
Traditsioonilsel kajakil on kaetud dekk ja üks või mitu kokpitiava. Iga istekoht on eraldi kokpitis ja ava katteks kasutatakse veepõlle, mis ei lase veel minna kokpitti. Tänu veepõllele on võimalik teha ka eskimopööret. Eskimopöördest: Link
Ajalugu
Esimesed kajakid olid valmistatud jahimeeste poolt , kes kasutasid neid järvedel, jõgedel, mere ja ookeani ranniku vetes. Kajakke valmistati alguses eri loomade nahast- puust ja vaalaluu skeletile. Kajaki vanuse kohta arvatakse olevat ligi 4000 aastat.
Kajakkide tähtsaimaks omaduseks oli võimalikult hääletu ja märkamatu liikumine jahipidamise ajal. Teiseks oli oluline hea merekindlus. Loomulikult pidi pärast edukat jahti kajakk mahutama ka tabatud saaki või vähemalt osa sellest.
Ühest kajaki tüüpi ei olnud – erinevates piirkondades olid erinevad ilmaolud, tavad, kütitavad saakloomad ja vahemaad.
Tänapäeval on kajakid kasutuses rohkem vabaaja- ja spordivahendina üle kogu maakera.
Mis vahe on süstal ja kajakil?
Sisuliselt neil vahet ei olegi. Kajakk pärineb eskimotelt ja tähendas jahimehe paati. Süsta või sportsüst on arenenud versioon tuginedes kajakile ja on mõeldud sõitmiseks põhiliselt siseveekogudel või ranniku vetes, näiteks võistlusspordis ning süstaslaalomitel jne. Süsta edasi arenendes avamerel sõitmiseks sai loodud meresüst, mis ongi sisuliselt kajakk .
Miks minna kajakiga merele?
Merel ei ole sarnaseid hetki, mere teeb huvitavaks just pidev muutumine.
Kajakiga liikudes avastad loodust hoopis teise nurga alt ning tunned ennast selle osana. Mariell Jüssi sõnul tekitab kajakiga matkamine vabaduse tunde, oled osa loodusest. Õpid tundma enda füüsilisest võimekust ja puhast rõõmu liikumisest, toime tulema oma mõtete ja hirmudega. See omakorda annab rahulolu tunde ja muudab meid õnnelikemaks.
Kas iseseisvalt või koos matkajuhga?
Kuna meri on kordumatu ja ettearvamatu nagu kapriisne naine, siis on turvalisem minna matkale koos kogenud matkajuhiga. Selliselt leiad endale ka uusi tuttavaid ja sõpru ehk meresõpruskonna.
Hea matkajuht leiab kõigile piisavalt väljakutseid ja aitab sul saada iga matkaga järjest paremaks nii tehnilislt kui ka vaimselt. Selliselt mööduvad matkad huvitavalt ja turvaliselt, saades teada rohkem loodusest, ajaloost ja merekultuurist.
Tea, et merele ei tohi kunagi üksi minna. Matkajuhid soovitavad minna iseseisvalt matkama alles siis, kui on olemas enesekindlus ning piisavalt kogemusi ohuolukordade lahendamise ja keeruliste oludega toimetulekuga. Hea kui sinuga on kaasas 3 kuni 7 kaaslast kellega koos avastada uusi paiku, nautida loodust ning tunda ennast turvaliselt. Tihtipeale ei tunneta algajad matkajad merel tõsist ohtu ja riski.
Soovitused enne matkale minekut
Riietus
Riietus nagu alati vastavalt ilmale, vastavalt vee- ja õhutemperatuurile. Merel peab katisma ennast tuule, päikese ja vihma eest. Riietuse osas soovitame pikema varrukuta, kiiresti kuivavad ja mugavad riided. Põhimõtteliselt sobib ka metsajooksu riietus. Oluline on arvestada, et merel on päike oluliselt intensiivsem. Seega müts, päikesprillid ja päevituskreem on väga olulised kaasa võtta.
Jalatsiks sobivad veesandaalid, neopreensussid või mugava pehme tallaga jooksutoss. Eesmärk on tagada mugavus ning kaitsta jalgu merepõhjas teravate kiivide ja ogalike eest.
Esimene matkakogemus võiks olla ca 2 tunnine matk või proovisõit merel.
Eesmärk on saada kindlus ja tunnetus, kuidas käituda ja süstamatka asend on sinu joaks mugav. Sellisteks matkadeks sobivad hästi Valka rannast Pedassaarele matk, Kakumäel päikeseloojangu matk, laiude avastamine Hiiumaal, Rohuneemest Aegnale matk või siis proovisõit lahesopis rannalähedal vees, et vältida avamerd.
Kahekesi või üksi
Üksinda on alati parem alustada, st sa oled nagu kapten oma laevas ja tunnetad enda liikumist. Arvestama peaks, et kahekesi ei õpi nii palju kui üksi sõites. Kahekesi kajakiga soovitame minna juba kogenumatel, selliselt tunneb rõõmu koos liikumisest ja meeskonnatööst. Hea on minna ka koos alaealise lapsega või pereliikmega.
Põnevatele süstamatkadele viivad Sind ühingu liikmed: Sea Kayaking Estonia, Reimann Rekted, Seikluspartner OÜ, NatourEst OÜ Indie Tours ning Lahemaa Turismiühingu liikmed Wanderlust ja Hara sadam,
