Riigikogu liikmetele 

21.01.2022 

Eesti Loodusturismi Ühingu ja Eesti Matkaliidu ühispöördumine seoses looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõuga 483 SE

Eesti Loodusturismi Ühing ja Eesti Matkaliit avaldavad toetust Rahandusministeeriumi (29.11.2021) ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukohtadele (2.02.2021 kiri ja 18.01.2022 pöördumine), et antud seaduse eelnõu tuleb tagasi lükata ning lisavad käesoleva pöördumisega juurde oma sektorit puudutavad argumendid.

 

Eesti on ühisvara kriisis. See väljendub valglinnastumises, looduse asendamises transporditaristuga, metsade üleraies, kaevandamises, sõjaväepolügoonide laiendamises. Näeme, et kriisi süvendab ka plaanitav eelnõu kallas-ja rannaaladel ehituskeelu vööndi vähendamiseks.

 

1. Rakendumisel kitsendaks eelnõu märgatavalt igaüheõigust, ligi- ja läbipääsuõigust. Eestis kehtib unikaalne, erinevatele riigikordadele vastu pidanud igaüheõigus. Igaüheõiguse kandvaks ideeks on humanism ning see võeti kasutusele juba keskajal, tagamaks vaestele õiguse eramaadel liikumiseks ja loodusandidega hinge sees hoidmiseks. Igaüheõigus pole meil õnneks seni andnud võimalust Inglismaa tüüpi tarastamiseks, kus avalikkusele jäi õigus liikuda vaid teedel. Igaüheõigus on meid Põhjamaadega siduv ühine ja demokraatlik norm. See on vajalik loodusesõpradele, koolidele, lastelaagritele, puhkajatele, kalastajatele, teadlastele, matkajatele jt looduses liikumiseks ning ettevõtjatele loodusturismi teenuste pakkumiseks.

2. Eelnõu vastuvõtmisel tekiks püsiv, ajalooline mõju tulevastele põlvedele. Kui rannad ja kaldad hoonestataks veepiiri lähedal, poleks tagasipöördumine praeguste looduslike alade juurde enam võimalik. Selle otsusega halvendaksime järgnevate põlvede elukvaliteeti ja ahendaksime nende liikumisvõimalusi sadadeks aastateks.

3. Igaüheõiguse kitsendamisel oleks otsene mõju Eesti mainele. Riik on kulutanud sadu miljoneid mainekujundusele, et tutvustada Eestit kui Põhjamaadega sarnast, ligipääsetava loodusega, edumeelset, rohelist, hõredalt asustatud piirkonda, kui digitaalset e-sihtkohta ja kaugtöö paika. Peale eelnõu vastuvõtmist muutuks Eesti sarnaseks Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus ranna- ja kaldapiirkonnad on üleasustatud ja täisehitatud.

4. Eelnõu vastuvõtmine lõhestaks ühiskonda ja tekitaks konflike. See on kujundatud kinnisvaraarendajate huvides. Juba praegu on mitmetes rannapiirkondades tekkinud eraomanike poolt kehtestatud ebaseaduslike piirangute tõttu tüli kohalike kogukondade ja eraomanike vahel. Eelnõu seadustaks praegused rikkumised ja seaks erahuvi ülimaks ühishuvist (vt. lisa 2-8).

5. Rannad ja kallasrajad on rannaalade liikide puhveralad, haruldaste liikide elupaigad, rohekoridorid liikumiseks. Muudatus tooks kaasa nende ellujäämisvõimaluste drastilise vähenemise, üldise loodusliku elurikkuse kao ning viiks meid kaugemale Euroopa elurikkuse strateegia eesmärkide täitmisest.

6. Eelnõu rakendumine kahandaks põllumajandusmaad. Pikaajalises kasutuses olevad strateegilised tootmismaad sattuks kinnisvaraarendusse ning need asendataks mittetootlike suvila- või elamukruntidega.

7. Eelnõu vastuvõtmine looks eelistingimused linnakesksele suurettevõtlusele (kinnisvaraarendus) kohaliku turismi- ja teenindus ning põllumajandusliku väikeettevõtluse arvel. Rannad ja kallasrajad on linnu- ja loomavaatlejatele, surfajatele, kaitijatele, paadimatkajatele, ratturitele, jalgsimatkajatele ja kalastajatele olulise teenuse osutamise võtmepunktid. Avalike kalda- ja rannapiirkondade kahanemine takistab ettevõtlust ja vähendab kohaliku kogukonna sissetulekuid loodusturismist ja matkamisest. See omakorda toob kaasa püsielanikkonna vaesumise ning selle asendumise suvitajatega. Kinnisvaraarenduse eelistamine teiste tegevusalade arvelt on tasakaalustatud majandustegevuse põhiprintsiipide rikkumine, mis lahkneb riigi ametlikust ettevõtluspoliitikast ja arengukavadest.

8. Looduslikul mererannikul ja siseveekogude kallastel on oluline funktsioon kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. Prognooside kohaselt ootab meid ees veekogude veetaseme kõikumine ning looduslikud rannad ja kaldad aitavad üleujutusi puhverdada. Looduskatastroofide tulemusel võib täisehitatud rannaalade elanike abistamiseks tekkida vajadus riikilike abimeetmete rakendamise järele. 

Tuleb lõpetada kitsa erahuviga saadikute poolt üleöö loodud seaduse eelnõu menetlemine, sest see riivab pikaajalist ühiskondlikku kokkulepet ning Põhiseaduse, Säästva Arengu Seaduse ja Looduskaitseseaduse põhimõtteid. Tegemist on niivõrd ulatusliku avaliku huvi ja üldise keskkonnakaitselise huvi riivega, et selleks puudub eelnõu algatajatel vajalik valijate mandaat. 

 

Sellise kaalukusega muudatusi ei ole kohane algatada ilma põhjaliku teadusliku ja õigusliku analüüsita, kaasates kõigi seotud valdkondade spetsialiste ning asjaomaseid ametiasutusi.

Veelgi enam -  oleme seisukohal, et keskkonnakaitse ja avaliku juurdepääsu ulatuslik piiramine (väheste veekaitsevööndi kallasraja maaomanike erahuvides) on sedavõrd põhimõtteline senise ühiskondliku kokkuleppe muutmine, et selleks tuleks saada mandaat rahvahääletusel.

Avaliku pöördumisega saab liituda kuni 25.01 kl 9.00ni -  siin 

Viited

  1. Eesti Inimarengu aruanne 2019-2020. https://inimareng.ee/kuidas-inimesed-eesti-looduskeskkonda-kasutavad.html

  2. Üleskutse Sõrve looduskaitseala toetuseks Harju maakonnas: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/647fbd93-9c71-4e29-b33c-9863458182b9

  3. Rohuneeme ranna kaitseks – toetame Rohuneeme rannaääre ja ujumisala avatuks jäämist ning algatatud detailplaneeringu (Sääre tee 22) tühistamist https://kohalik.rahvaalgatus.ee/initiatives/baee683f-da1e-4bc3-940b-78a345df39a6 

  4. Paldiski linna meri vabaks! https://petitsioon.ee/paldiski-linna-meri-vabaks

  5. Kakumäe poolsaare roheala kaitseks: https://petitsioon.ee/kakumae-poolsaare-roheala-kaitseks

  6. Päästame Uljaste järve: https://petitsioon.ee/paastame-uljaste-jarve

  7. Haabneeme ranna kaitseks: https://petitsioon.ee/haabneeme#btn-more

  8. Loo pargiala ja supluskoha kaitseks (kinnisvaraarenduse vastu) https://petitsioon.ee/loo-pargiala-ja-supluskoha-kaitseks

  9. Eesti Keskkonnaühenduste Koja pöördumine:

https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/5298_LKS%20muutmine_483SE.pdf

  1. Rahandusministeeriumi seisukoht: https://eelnoud.valitsus.ee/main#pxER5Dlp


 

Eesti Matkaliidu liikmed

  1. 360 Kraadi Seiklusfirma (Frank Events OÜ)

  2. Alpiklubi FIRN

  3. Alutaguse Matkaklubi

  4. Matkamaailm Darf OÜ

  5. Fastrabbit OÜ

  6. Harju Matkaklubi

  7. HK Trade OÜ

  8. Kaks Hunti OÜ

  9. Matkajuht OÜ

  10. MATKaSPORT OÜ

  11. Mägiekspeditsioonide klubi

  12. Puhka Aktiivselt OÜ

  13. Põlva Matkaklubi

  14. Reimann Retked OÜ

  15. Saaremaa Matkaklubi

  16. Seiklusspordiklubi X-TEAM MTÜ

  17. Sea Kayaking Estonia OÜ

  18. Seiklusring OÜ

  19. Sportland Eesti AS

  20. Viis aastaaega OÜ

  21. And Moments Seiklusreisid

 

Eesti Loodusturismi Ühingu liikmed

  1. Aivar Merila

  2. Kaks Hunti OÜ

  3. Natourest OÜ

  4. Peeter Vissak FIE

  5. Sea Kayaking Estonia OÜ

  6. Viis aastaaega OÜ

  7. Birding Haapsalu OÜ

  8. Metsamõisa Vara OÜ

  9. Preeriakoda OÜ

  10. Reimann Retked OÜ

  11. Terbata OÜ

  12. Prangli Reisid OÜ

  13. Liina Steinberg

  14. Metaloodus OÜ

  15. Maarika Naagel

  16. Estnature OÜ

  17. Rivanel OÜ

  18. Matkajuht OÜ

  19. KP Partnerid OÜ

  20. Ahto Neidek

  21. Polar Eye OÜ

  22. Lahemaa Turismiühing

  23. Lahemaa Ökoturism OÜ

  24. Võrtsjärve sõprade selts MTÜ

  25. Restartum OÜ

  26. Lahendaja OÜ

  27. Vango OÜ

  28. Estlander MTÜ

  29. Uuejärve matkapesa OÜ

  30. Krissi Kirjatööd OÜ

  31. Ilmavald OÜ

  32. Loodusturism OÜ

  33. Hansareisibüroo OÜ