Rannikuala ja linnumess

Kas oled tabanud vahest end mõttelt, et tore on kodumaal ringi liikuda kui turist? Sellise emotsiooni loovad asjaolud kui liigud ja avastad Eestit tehes midagi teist moodi, proovida midagi uut ja põnevat. Südasuvel muutuvad kõik eestlased mererahvaks, sest on puhkuste aeg ning puhkus seostub ranna, mere ja suplustega. Mis oleks kui läheks merele, saartele ja mereelule natuke lähemale kui lihtsalt praamiga Saaremaale või Hiiumaale?!   Kas sa teadsid, et Eesti rannajoone pikkus mandril on 1240km ja saartel 2540 km (teistel andmetel 2551 km)? Võrratut pankranda leidub Põhja- ja Lääne-Eesti paekalda veepiirini ulatuvates osades, näiteks UdriasKakumäelRannamõisasPakri poolsaarelPakri saartel ja Osmussaarel ning KesselaiulMuhu ja Saaremaa põhjarannikul ning Saaremaa läänerannikul. Põnevat astangranda leidub LaulasmaalValgerannas, Saaremaal Järve rannas.  Meil on umbes 1500 meresaaret (kogupindala umbes 4130 km2), millest ligi 4/5 on pisisaared, mille pindala on väiksem kui üks hektar. Neist 60% paikneb Lääne-Eesti saarestikus. Eesti suurim saar pindalalt on Saaremaa 2673 km2 ja väikseim Vohilaid 3,9 km2. Tutvu Eesti rannikuala puudutava infoga siin - Eesti rand, rannik ja saared - Eesti Entsüklopeedia (entsyklopeedia.ee).

Rannikuala on hea avastama minna meresüstaga merele või matkata jalgsi mööda Ranniku matkarada.

Forest Sunrise_Sven Zacek.jpg
Metsa hiking trail_Priidu Saart(2)_edited.jpg

Ühingu liikmed linnumessil Inglismaal

15.-17. juulil 2022 toimus Inglismaal Oakhamis pärast 2-aastast koroonapausi Global Birdfair ehk rahvusvaheline linnumess, mille motoks on „Conserving Nature Worldwide“.

Eestit esindasid Lily Allas Turismiarenduskeskusest, Aivar Ruukel Soomaa rahvuspargist, Peep Rooks loodusturismi ettevõttes NaTourEst, Tarvo Valker Birding Haapsalust, Mati Kose äripartner Phillip Gould ja looduskaitsja Liina Steinberg.

Mess oli väga mitmekülgne, pakkudes külastajale võimalust kuulata kõigil kolmel päeval hommikust õhtuni ettekandeid kolmes erinevas telgis. Lisaks oli veel vestlusala, mille kirjeldus sarnanes meie arvamusfestivaliga, aga kuhu ma ajapuudusel lõpuks ei jõudnudki.

Kuulatud ettekannetest osad tutvustasid konkreetset sihtkohta, kombineerides selle tihti looduskaitseliste teemdega. Teised ettekanded olid jällegi loodusvaatlustel ja looduse pildistamisel kasutatavast tehnikast ja võtetest. Oli ka palju puhtalt looduskaitsele pühendunud esinejaid. Eesti loodusturismi võimalusi tutvustas loodusgiid Tarvo Valker oma kolleegi Mati Kose poolt kokku pandud slaididega.


Mul endalgi tekkis ideid, millest võiks järgmisel messil rääkida.

Loengutelkidest suuremates telkides sai tutvuda loodusturismi pakkumistega üle kogu maailma, lisaks keskkonnaorganisatsioonide tööga ning osta kaasa temaatilist kunsti (fotod, maalid, skulptuurid, puunikerdused jne), raamatuid, mänguasju ja palju muud.

Eesti naaberriikidest oli esindatud Soome, Läänemere piirkonnast veel Leedu ja Poola.


Mulle jäid Euroopa riikidest kõige rohkem silma Hispaania (eriti piirkonnas Extremadura ja Asturias), Leedu (Nemunase jõe delta), Rumeenia (Doonau delta) ja Kreeka (Lesbose saar).


Kaugematest sihtkohtadest avaldasid suuremat muljet Panama ja Costa Rica, mis on naaberriigid. Mõlemas saab vaadelda imeilusaid ketseleid (inglise keeles - quetzal) – värvikirevaid pikkade sabasulgedega linde.

Panama on muide üks vähestest maailma riikidest, mis on CO2 negatiivne ehk kus süsinikdioksiidi seotakse rohkem kui toodetakse. Edu võtmeks on suured metsamassiivid.


Paljud metsad nii Panamas kui ka Costa Ricas on õnnestunud päästa tänu sellele, et seal on hakatud pakkuma erinevaid loodusturismi teenuseid.

See annab ka vastuse paljude loodusesõprade peas keerlevale küsimusele, kas on üldse sobilik lennata teisele poole maakera, arvestades aina süvenevat kliimamuutust.


Kui välismaalt pärit loodusturiste ei oleks, siis ei oleks enam ka paljusid metsi, sest näiteks Kesk- ja Lõuna-Ameerikas oleksid need hoopis maha raiutud ja siis veel ka ära põletatud, et muuta metsamaa põllumaaks või karjamaaks veistele.

Tekst: loodusgiid ja metsakaitsja Liina Steinberg
 

Looduses liikumine võib tunduda meile nii iseenesest mõistetav. Aga kas ka kõigi jaoks on see nii?

Meil on hea meel jagada meie liikme Puhta Vee Teemapark avas 22. mail, matkaraja, mis on suunatud liikumispuudega inimestele.

Ka sina saad muuta liikumispuudega inimestele looduse kättesaadavaks annetades liikumispuuetega inimeste transpordikulude katmiseks tulevastele looduskäikudele. Panuse saad kanda Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu kontole IBAN: EE931010022011848009, selgituseks "loodusretkede korraldamiseks"

 

Kui tunned, et soovid toetada organisatsiooni, mis panustab Eestimaa metsade säilimisse ja säästmisesse, siis saad oma panuse anda siin  https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/

Teeme koos head!

Matkasoovitused

Põnevad avatud matkad suvehooajal leiad siit:

Süstaga rannikuala ja saari avastama!

Kajakk ehk süst ehk meresüst on väike ja kitsas paat , mida peamiselt pannakse liikuma inimjõul kahelabalise aeruga. Paat on hästi kohandatud mereliikluseks – kiire, aeruga kergesti juhitav,kerge ja ümberminemine pole ohtlik.
Traditsioonilsel kajakil on kaetud dekk ja üks või mitu kokpitiava. Iga istekoht on eraldi kokpitis ja ava katteks kasutatakse veepõlle, mis ei lase veel minna kokpitti. Tänu veepõllele on võimalik teha ka eskimopööret.  Eskimopöördest: Link

Ajalugu

Esimesed kajakid olid valmistatud jahimeeste poolt , kes kasutasid neid järvedel, jõgedel, mere ja ookeani ranniku vetes. Kajakke valmistati alguses eri loomade nahast- puust ja vaalaluu skeletile. Kajaki vanuse kohta arvatakse olevat ligi 4000 aastat.

Kajakkide tähtsaimaks omaduseks oli võimalikult hääletu ja märkamatu liikumine jahipidamise ajal. Teiseks oli oluline hea merekindlus. Loomulikult pidi pärast edukat jahti kajakk mahutama ka tabatud saaki või vähemalt osa sellest.
Ühest kajaki tüüpi ei olnud – erinevates piirkondades olid erinevad ilmaolud, tavad, kütitavad saakloomad ja vahemaad.
Tänapäeval on kajakid kasutuses rohkem vabaaja- ja spordivahendina üle kogu maakera.

Mis vahe on süstal ja kajakil?
Sisuliselt neil vahet ei olegi. Kajakk pärineb eskimotelt ja tähendas jahimehe paati. Süsta või sportsüst on arenenud versioon tuginedes kajakile ja on mõeldud sõitmiseks põhiliselt siseveekogudel või ranniku vetes, näiteks võistlusspordis ning süstaslaalomitel jne. Süsta edasi arenendes avamerel sõitmiseks sai loodud meresüst, mis ongi sisuliselt kajakk .

Miks minna kajakiga merele?

Merel ei ole sarnaseid hetki, mere teeb huvitavaks just pidev muutumine.

Kajakiga liikudes avastad loodust hoopis teise nurga alt ning tunned ennast selle osana. Mariell Jüssi sõnul tekitab kajakiga matkamine vabaduse tunde, oled osa loodusest. Õpid tundma enda füüsilisest võimekust ja puhast rõõmu liikumisest, toime tulema oma mõtete ja hirmudega. See omakorda annab rahulolu tunde ja muudab meid õnnelikemaks. 

Kas iseseisvalt või koos matkajuhga?

Kuna meri on kordumatu ja ettearvamatu nagu kapriisne naine, siis on turvalisem minna matkale koos kogenud matkajuhiga. Selliselt leiad endale ka uusi tuttavaid ja sõpru ehk meresõpruskonna. 

Hea matkajuht leiab kõigile piisavalt väljakutseid ja aitab sul saada iga matkaga järjest paremaks nii tehnilislt kui ka vaimselt. Selliselt mööduvad matkad huvitavalt ja turvaliselt, saades teada rohkem loodusest, ajaloost ja merekultuurist. 

Tea, et merele ei tohi kunagi üksi minna. Matkajuhid soovitavad minna iseseisvalt matkama alles siis, kui on olemas enesekindlus ning piisavalt kogemusi ohuolukordade lahendamise ja keeruliste oludega toimetulekuga. Hea kui sinuga on kaasas 3 kuni 7 kaaslast kellega koos avastada uusi paiku, nautida loodust ning tunda ennast turvaliselt. Tihtipeale ei tunneta algajad matkajad merel tõsist ohtu ja riski.  

Soovitused enne matkale minekut

Riietus

Riietus nagu alati vastavalt ilmale, vastavalt vee- ja õhutemperatuurile. Merel peab katisma ennast tuule, päikese ja vihma eest.  Riietuse osas soovitame pikema varrukuta, kiiresti kuivavad ja mugavad riided. Põhimõtteliselt sobib ka metsajooksu riietus. Oluline on arvestada, et merel on päike oluliselt intensiivsem. Seega müts, päikesprillid ja päevituskreem on väga olulised kaasa võtta. 

Jalatsiks sobivad veesandaalid, neopreensussid või mugava pehme tallaga jooksutoss. Eesmärk on tagada mugavus ning kaitsta jalgu merepõhjas teravate kiivide ja ogalike eest. 

Esimene matkakogemus võiks olla ca 2 tunnine matk või proovisõit merel.

Eesmärk on saada kindlus ja tunnetus, kuidas käituda ja süstamatka asend on sinu joaks mugav. Sellisteks matkadeks sobivad hästi Valka rannast Pedassaarele matk, Kakumäel päikeseloojangu matk, laiude avastamine Hiiumaal, Rohuneemest Aegnale matk või siis proovisõit lahesopis rannalähedal vees, et vältida avamerd.

Kahekesi või üksi

Üksinda on alati parem alustada, st sa oled nagu kapten oma laevas ja tunnetad enda liikumist. Arvestama peaks, et kahekesi ei õpi nii palju kui üksi sõites. Kahekesi kajakiga soovitame minna juba kogenumatel, selliselt tunneb rõõmu koos liikumisest ja meeskonnatööst. Hea on minna ka koos alaealise lapsega või pereliikmega. 

Põnevatele süstamatkadele viivad Sind ühingu liikmed: Sea Kayaking EstoniaReimann Rekted, Seikluspartner OÜ, NatourEst OÜ ning  Lahemaa Turismiühingu liikmed Wanderlust ja Hara sadam,

Lahemaa Pedassaare kayak trip_Priidu Saart(11).jpg