top of page

Veebruar - märgalade päev

Kui jaanuaris saime nautida heitlikke talveilmasid, mis tõid meile kord paksu lumega matkamised, kord uisuväljadega veekogud, kord lumeta rannikualad ja saared. Eesti on väike aga erisustel suur. Eelmises uudiskirjas jagasime soovitusi talvisteks matkamisteks ja tõime välja ka nn "vau matkad".  Teemakuu märksõnad olid - lumematkad looduses tõukekelkude ja E-FAT ratastega ning loodusvaatluse seisukohast loomajälgede vaatlus ning talvituvad merelinnud.

Veebruaris tähistame märgalade päeva, mis tuleneb Ramsari konventsiooni 52. aastapäeva tähistamisest.   Eesti on märgalade poolest silmatorkavalt rikas riik, kus ligi kolmandik pindalast on kaetud eritüübiliste märgaladega. Peale soode pakuvad meil märgaladena huvi rannikumeri, rannaniidud ja -roostikud ning rannikujärved ja siseveekogud (jõed, järved ja veehoidlad) koos luhaniitudega. 

​

Mushroom picking_Ken Murk(1) (1).jpg
324218199_686631426294234_8853673336376184387_n.jpg

Ramsari konventsioon

Ramsari konventsiooni sõlmimise päeval, 2. veebruaril, tähistatakse ülemaailmset märgalade päeva. Konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Märgalade taastamine aitab vähendada kliimamuutusi ja suurendada elurikkus

Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Konventsiooni täielik nimetus on "Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon". Konventsioon sõlmiti Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti suhtes jõustus konventsioon 29. juulil 1994

2014. aasta septembri seisuga on konventsiooniga ühinenud 168 riiki ja territooriumi. Ramsari märgalade nimekirja on kantud kokku 2186 kaitstavat märgala.[2]

​

Märgalad Eestis

Rahvusvahelise tähtsusega märgalad (edaspidi – Ramsari alad) Eestis on Soomaa ja Vilsandi rahvuspark, Alam-Pedja, Endla, Matsalu ja Nigula looduskaitseala, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka ja Puhtu-Laelatu-Nehatu kaitseala. 

  1. Matsalu rahvuspark, 29/03/94, 48 610 ha

  2. Alam-Pedja looduskaitseala, 17/06/97, 34 220 ha

  3. Emajõe Suursoo ja Piirissaar, 17/06/97, 32 600 ha

  4. Endla looduskaitseala, 17/06/97, 10 110 ha

  5. Hiiumaa laiud ja Käina laht, 17/06/97, 17 700 ha

  6. Muraka looduskaitseala, 17/06/97, 13 980 ha

  7. Nigula looduskaitseala, 17/06/97, 6 398 ha

  8. Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala, 17/06/97, 4 640 ha

  9. Soomaa rahvuspark, 17/06/97, 39 639 ha

  10. Vilsandi rahvuspark, 17/06/97, 24 100 ha

  11. Laidevahe looduskaitseala, 31/03/03, 2 424 ha

  12. Sookuninga looduskaitseala, 03/02/2006, 5 869 ha

  13. Luitemaa, 27/01/2010, 11 240 ha

  14. Agusalu, 27/01/2010, 11 000 ha

  15. Leidissoo, 27/01/2010, 8 178 ha

  16. Lihula, 27/01/2010, 6 620 ha

  17. Haapsalu-Noarootsi, 8/02/2011, pindala: 29 380 ha

 

Rahvusvaheliselt tähtsateks märgaladeks peetakse Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike väin koos rannikuribaga, Avaste soo, Nätsi-Võlla raba, Agusalu soostik, Mullutu-Suurlaht, Siiksaare laht, Vasknarva vanajõgede luht, Reigi Kootsaare-Mudaste rannaniit Hiiumaal, Rahuste rannaniidud ja Lõo laht, Häädemeeste rannaniidud, Tõstamaa rannaniidud ja Hari kurk.​

​

Eesti on viimase kümne aasta jooksul tegelenud aktiivselt märgalade looduslikkuse taastamisega.

Eestis on kuivendatud sood üheks olulisemaks kasvuhoonegaaside tekitajaks, kuid paljude soode puhul on võimalik taastamistegevustega nende seisundit parandada, et turvas seal uuesti moodustuma ja süsinikku siduma hakkaks. Ülevaate soode taastamisest leiab siit - Märgalade taastamine aitab vähendada kliimamuutusi ja suurendada elurikkust | Keskkonnaministeerium (envir.ee)

​

Veebruar kui teemakuu!

Lisaks märgalade päev fooksuele soovitame kogeda räätsadega matkamist rabades ja soodes, matkasuuskadega või -uiskudega niitudel ja jõeluhtadel, tõukekelgudega kaanetunud siseveekogudele. Loodusvaatlusena on põnev jälgida loomade jälgi ja liikumist looduses, hülgevaatlus rannikualal ning hundi ja kakuliste huiked metsas. 

 

Kakulised ehk öökullid (Strigiformes) on selts põhiliselt öise eluviisiga röövlinde, keda on maailmas umbes 200 liiki. Tavaliselt mõnikümmend minutit pärast loojangut teeb isaslind otsa lahti, lastes pesapaiga läheduses mitu korda järjest kuuldavale kõlava huu-uh-uh-uh-huuuu huike. Soodsa ilmaga võib see kosta kuni kolme kilomeetri kaugusele. Sageli kuuleb öö jooksul ka õõnsat kuvitt-kuvitt häälitsust, seda teeb rohkem emaslind. Mõnikord huikavad kakud terve öö, lõpetades alles tund või pool enne päikesetõusu. Harukordadel, eriti aprillis, lastakse üksikuid huikeid kuuldavale ka pärast päikesetõusu. Sompus ilmaga on kodukaku huikeid kuuldud isegi keskpäeval.Põhikontsert antakse tavaliselt märtsis, kui päeval juba sulatab ja õhtul uuesti külmetab. Sobivaimad õhtud-ööd on tuulevaiksed ja kuuvalged. Kakkudest saab rohkem lugeda siin - Eesti Loodus

Märgaladele pühendatud matkad

Kelgusõidud Soomaal, Soomaa.com – Tõramaa Puisniidu Vaatetorn/ Tõramaa Wooded Meadow Watching Tower

Matkad Puhtu-Laelatu looduskaitsealal, Peeter Vissak - Loodusretke juht / Nature tour guide – Alexela Virtsu tankla

Räätsamatk Emajõe-Suursoos, Nature Tours Estonia – Nature Tours Estonia

Avastusretk Meenikunno Raba Tagamaadele Matkajuht Osaühing – Meenikunno Raba

Uisu- ja räätsaretk Meelva Rabasse Matkajuht Osaühing – Meelva Raba

Tõukekelgusõidud Otepää Pühajärvel, Loodusturism.ee – Ranna tee, Pühajärve 

Matkauisutamised Otepää Pühajärvel, Loodusturism.ee – Ranna tee, Pühajärve

Soo avastusretked püstkojapiknikuga, Preeriakoda – Preeriakoda

Räätsamatkad veebruaris Harjumaal ja Lääne-Virumaal Ubari Loodustarkuse Keskus – Ubari Loodustarkuse Keskus

Räätsamatk Kakerdaja rabas ja õhtusöök metsarestoranis koos valgusrajaga. Uuejärve Matkapesa – Metsarestoran Kõrvemaal

Matkaõhtud laternate valguses tõukekelkude või matkauiskudega Uuejärve Matkapesa – Uuejärve Matkapesa Kõrvemaal

Tõukekelgu või uisumatk Soodla jõe luhale Uuejärve Matkapesa – Uuejärve Matkapesa Kõrvemaal

Märgalade SUP matk Tapal , SupTrip TR koostöös Uuejärve Matkapesaga– Tapal

 

Matkade info leiad üles ka ühingu Facebooki lehelt - Eesti Loodusturismi Ühing | Facebook.  Soovime kõigile mõnusaid matkaelamusi.

Juhul kui pakutud matka kuupäev ei sobi, siis tea, et saad leppida matkakorraldajaga oma seltskonnale eraldi matka aja kokku. 

Teeme koos head!

Looduses liikumine võib tunduda meile nii iseenesest mõistetav. Aga kas ka kõigi jaoks on see nii?

Meil on hea meel jagada meie liikme Puhta Vee Teemapark avas 22. mail, matkaraja, mis on suunatud liikumispuudega inimestele.

Ka sina saad muuta liikumispuudega inimestele looduse kättesaadavaks annetades liikumispuuetega inimeste transpordikulude katmiseks tulevastele looduskäikudele. Panuse saad kanda Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu kontole IBAN: EE931010022011848009, selgituseks "loodusretkede korraldamiseks"

 

Kui tunned, et soovid toetada organisatsiooni, mis panustab Eestimaa metsade säilimisse ja säästmisesse, siis saad oma panuse anda siin  https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/

327413049_914952349852701_3596503957525110984_n.jpg
bottom of page